Räägi Kaasa

Räägi kaasa!

Rahva Ühtsuse Erakonna aluseks on idee Eestist, kus riigi toimimise keskmeks on riigi olulisim alustala- inimene. Me tahame, et iga riigi kodanik tunneks, et saab oma riigi juhtimisel kaasa rääkida. RÜE usub, et riiki saab valitseda ka olles otseses kontaktis oma rahvaga. RÜE loob võimaluse igaühel anda oma panus ning toetada meid oma oskuste, teadmiste või lihtsalt sooviga midagi muuta.

Muutused ei tule iseenesest, kui soovid midagi muuta, tuleb alustada iseenesest ning oma lähikonnast. Võta meiega julgelt ühendust, kui sul on küsimusi, ettepanekuid või häid ideid (info@rue.ee) ja me vastame sulle 3 tööpäeva jooksul.

Hindame sinu panust töötada inimkesksema poliitilise kultuuri nimel. Aitäh kaasa mõtlemast, Rahva Ühtsuse Erakond.

  1. Millised on Eesti hariduse arengu prioriteedid?

    Kuidas tagada, et üleriigiline koolivõrk toimiks ühtsetel
    alustel?

    3. Kuidas tõsta õpetamise kvaliteeti ja toetada õpetajat?

 

  1. Eesti hariduse arengu prioriteedid:
  2. KOVi arengukava peab olema seotud konkreetse kooli arengukavaga ja vastupidi. Kutsehariduse renomee tõstmine – eelkutseõpe põhikoolis ja/või gümnaasiumis; oskustööliste väljaõpe nendel erialadel, mille järele on tööturul nõudlus: mehhatroonika, keevitus, geenitehnoloogia, ehitus, väikeettevõtlus, IT. Gümnaasiumis võiks lisaks kolmele valikainele olla iga nädal üks päev, kus õpilased omandavad kutsehariduskeskuste juures tootmise ja töötlemisega seotud oskusi, kujundada tööharjumusi; tööpraktika ka gümnasistidele suvevaheajal.

Kõrghariduse reform – lõpetada erialade dubleerimine ning riigi raha ebaotstarbekas kasutamine.

Lastevanemate kool kõigis koolistmetes – lapse arengu jälgimine, eneseanalüüs lapsevanemana (nii tegevõpetajatelt kui kasvatusteadlastelt).

Haridus- ja tööturu süvauuringute läbiviimine, et välja selgitada 10-15 aasta lõikes tööturuvajadused nii Eestis kui ka EL-s.

Lõpetada koolide pingeridade koostamine riigieksamite tulemuste järgi. Seal on nö „x-faktor“ tegelikult lahti seletamata ning mõtestamata.

Akadeemiliste faktiteadmiste reprodutseerimise asendamine sellega, kuidas valmistada noort inimest ette elus iseseisvalt toime tulema, pere looma, kodu hoidma, riiki kaitsma, tööturul orienteeruma. Karjäärinõustamine.

Gümnaasium ei ole koht lapsepõlve pikendamiseks.

Noorte pedagoogide kooli meelitamiseks 2000 eurone ühekordne toetus kohustusega töötada koolis vähemalt 3 aastat – vastasel juhul tuleb raha riigile tagastada.

Põhikooliastmest väljalangevuse vähendamine.

Haridusministeerium tuua tagasi Tallinnasse.

 

  1. Kuidas tagada koolivõrgu ühtne toimimine:
  2. Eristada haldusterriotoraalset ning koolivõrgureformi.
  3. Välja selgitada (uuringud, prognoosid), millistes linnades ja valdades või maakonnakeskustesse jäävad gümnaasiumid (1.-12.kl), puhas gümnaasium (10.-12.klass), puhas põhikool, lasteaed-algkool, lasteaed-põhikool. Mitmes Eesti omavalitsuses pole end õigustanud gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine – põhikool on ülerahvastatud (ning sellest tulenev väga suur teismeliste kontsentratsioon – põhiaeg kulub koolikorra tagamisele).

Hoolekogude suurem kaasatus kooli juhtimisse – suuremad õigused, kohustused ja vastutus – sellest tulenevalt ka koolitusvajadus hoolekekogu liikmetele).

Riigigümnaasiumide loomine maakonnakeskustesse. Liiga palju on maakohtades pooltühjasid gümnaasiume – st suuri betoonkomplekse, mille haldamine on väga kulukas, kui õpppehoone on pooltühi.

  1. Algkooli õpilastel peab olema võimalus käia kodulähedases koolis – selleks võib kasutada ka kultuuri- ja rahvamajasid.
  2. Õpetamise kvaliteedi tõstmine ja õpetaja toetamine.

Õpetamise kvaliteedi tõstmine algab kooli juhtkonna, õpetajate, hoolekogu ja lastevanemate arusaamise muutmisest, et põhiprotsessiks koolis on lapse füüsiline, vaimne (emotsionaalne) ning sotsiaalne areng. Tugipersonali olemas -olu igas õppeasutuses: sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog, logopeed.

Differentseeritud õppekavade väljatöötamine hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastele.

Koduõppe senisest suurem riigipoolne ja KOVi poolne finantseerimine.

Õpetamise kõrval on sama olulised vähemalt järgmised tegevused: mängimine, matkimine (looduses toimetulek), loomine, katsetamine, uurimine.

Õpetamise kvaliteeti silmas pidades tuleb väga hoolsalt jälgida, milliseslt kirjastuselt tellida õppekirjandus – ilusad pildid ja kallis paber ei saa olla ainsaks kriteeriumiks. Olulised on ka abimaterjalid õpetajatele, audiovisuaalsed materjalid, et tõsta koolis kommunikatsiooni taset.

Kasutada õpetajate rotatsiooni – nt elitaarkoolide õpetajad tulevad teatud ajaks õpetama egalitaarkoolidesse ja vastupidi.

Lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise pidev järgimine, huvitegevusse investeerimine ning koostöö noortekeskustega, kus võiks ametis olla psühholoog (abiõpetaja), kes aitab last kodutöödes ning toime tulemist oma emotsioonidega, erinevate probleemidega. Liiga paljud lapsed kannatavad depressiooni ja/või koolivägivalla all.

Õpetaja peab olema läbinud 3+2 aasta magistriõppe.

Õpetaja toetamine – värskelt kooli läinud õpetaja vajab vähemalt esimesel tööaastal mentorit või tuutorit, kellega läbi arutada õppe- kasvatustöö kitsaskohad, koostöö lapsevanemaga.

Õpetajakutse renomee tõstmine riigi tasandil – suuremad õigused kooli juhtkonnale ja õpetajale distsiplinaarsete meetmete kasutamisel ning 5 aastat koolis töötanud õpetaja brutopalgaks vähemalt 1300 eurot.

KOVi haridusnõuniku ning volikogu hariduskomisjoni suurem toetus õpetajale – tunnustamine, motiveerimine, premeerimine, ühiste arutelude läbiviimine.

Õpetaja pidev eri-, kutse- ja ametialane koolitus. Koolitajateks oma ala spetsialistid ja eksperdid, kes ise on piisavalt koolis töötanud. Vajadusel akadeemilised paneeldiskussioonid.

Hoolekogu peab senisest rohkem toetama õpetajat ning klassijuhatajat ning osalema kooli arengukava väljatöötamisel ning elluviimisel.

 

Ramo Pener

Rahva Ühtsuse Erakond

Oma mõtteid saad meiega jagada: