Programm

Vali sobiv moodus meie programmiga tutvumiseks.

Lae alla ning tutvu kuna soovid

RUE_PROGRAMM SLAIDID (PowerPoint Presentation)

RUE_PROGRAMM SLAIDID (pdf)

RÜE programm lühike venek (ЭСТОНИЯ – ДЛЯ НАРОДА)

rüe voldik_eng For Our People, Estonia!

Kui Sinu soov ja mõte ühtib meie mõtetega, siis oled oodatud liituma Rahva Ühtsuse Erakonnaga!

Lugupidamisega

Rahva Ühtsuse Erakond

MEIE PROGRAMM

Meie erakonna eesmärgiks on muuta Eesti riigiks, kus iga inimese heaolu on kesksel kohal. Meie elu ei muutu enne paremaks, kui poliitiline eliit ei muuda suhtumist oma rahvasse. Kuni ei muutu võimu suhtumine rahvasse, ei muutu Eestis midagi. Rahvast peab kuulama ja tema arvamustega arvestama. Rahvas peab olema kõrgeima riigivõimu kandja ja mitte ainult paberil. Rahvas peab ise asuma julgelt  ja selgelt oma demokraatlike õiguste kaitsele. Euroopa Liit ei ole Eesti jaoks ainuvõimalik tulevik. Oleme iseseisev riik ja kui meie õigusi rikutakse, saame rahvahääletuse teel lahkuda ühendusest, mis ohustab meie julgeolekut ja rahvuslikke huve. Kui Euroopa Liit laguneb, tuleb sõlmida vabakaubadnuslepingud Eestile oluliste kaubanduspartneritega.

Rahva Ühtsuse Erakond lähtub konservatiivsest maailmavaatest.

Meie poliitika eesmärgiks on Eesti rahvuslike huvide kaitsmine nii sise-, välis- kui ka julgeolekupoliitikas. Eesti peab jääma riigiks, kus meie rahval on hea ja turvaline elada. Oleme põhimõtteliselt vastu sundimmigratsioonile, mis ohustab Eesti sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja füüsilist julgeolekut. Peame Euroopa liidu poolt nõutud kvoodipõhist pagulaste Eestisse toomist ebaseaduslikuks ja kuritegelikuks. Selle eest vastutavad isikud tuleb võtta kriminaalvastutusele. Tahame piirata jõuliselt sisserännet ebaturvalistest regioonidest. Eestisse saabunud mittesoovitavad isikud saadame tagasi. Illegaalsetel piiriületajatel konfiskeerime ohtlikud esemed ja saadame nad tuldud teed tagasi.

EESTIMAA INIMESED,  MEIE  NOORED JA EAKAD

RÜE eesmärk on Eestimaa rahvast ühendada, mitte lõhestada. Inimesed, kes on Eestis sündinud peale 1991 aasta taasiseseisvumist, peavad saama automaatselt Eesti kodakondsuse, välja arvatud EL poolt sundimmigratsiooni tulemusel Eestisse lubatud isikud ja nende järeltulijad.

Eestis alaliselt aastakümneid elavaid teistest rahvustest inimesi tuleb kaasata meie ühiskonna ellu, et nad tunneksid end täisväärtuslike ja vajalike kodanikena. (Integratsioni all)Lihtsustame nendel isikutel Eesti kodakondsuse saamist.

Invaliidid ja erivajadustega inimesed tuleb maksimaalselt kaasata tööturule ning ühiskonna ellu.

Noorte seas tuleb teha järjepidevat tööd elu ideaalide ja põhiväärtuste teadvustamisel. Kodumaa armastus ja ettevõtlikkus on märksõnad, mis peavad noori kujundama. Valitsuse kohustus on noori motiveerida. Kultuurimarksistide äraspidine maailmavaade ohustab perekonda, kui terve ja tugeva ühiskonna alustala. Avatud ühiskonnas toimetulek nõuab elu põhiväärtuste tundmaõppimist varases eas. Noorte hulgas tuleb au sisse seada tervislikud eluviisid. Tervisesport on alati kõigile kättesaadav ja sellest peab kujunema elustiil. Elementaarsed sportimisvõimalused peavad muutuma elamuarenduste kohustuslikuks osaks.
Tippsportlasi tuleb noorte hulgas tunnustada ja eeskujuks seada.

Selgitustöö terviskahjustavatest ainetest ja eluviisidest peab toimuma juba lasteaia tasemel.

Eakate elatustaseme tõstmiseks tuleb arvesse võtta pensioni arvestamisel iga töötatud aasta. Samuti peame vajalikuks lesepensioni juurutamist.

TOETAME SÜNNITAMIST

Põlisrahva demograafilise olukorra parandamiseks peame vähendama abortide arvu. Rasedale tagatakse nõustamine, mille eesmärgiks on hoida ära kiired otsused abordi kasuks. Alaealine ei saa otsustada aborti teha ilma tema eest vastutava täiskasvanuta.

Juhul, kui ema otsustab lapsest loobuda, kasvatab last Eestis kasupere. Seadustame surrogaatemaduse.

Igale lapsele peab Eestis olema tagatud pere või äärmisel juhul kasupere, kus ta saab kasvada ja areneda täisväärtuslikuks kodanikuks. Toetame lastekodude vähendamist ja sulgemist.

VENE KÜSIMUS

Venekeelne kogukond on Eestis elanud aastasadu. Venekeelse kogukonna all mõtleme Eestis alaliselt elavaid erinevaid vähemusrahvusi, kelle ema- ja kodukeeleks on vene keel.  Kaasaegsel tasemel eesti keele õpe peab olema kättesaadav neile, kes seda soovivad. RÜE peab venekeelset kogukonda meie inimesteks, kellega jagame ühiseid põhiväärtusi ja austame Eesti seaduste ülimuslikkust. Suurem osa sellest kogukonnast kuulub kristlikkusse kultuuriruumi. RÜE näeb venekeelset kogukonda olulise ja elujõulise osana riigi arengus. Eesti on meie ühine kodumaa, mida koos kaitsta nii välisvaenlase kui ka Euroopa Liidu poolt peale surutava sundimmigratsiooni ja islamiseerimise vastu.

ÕIGUSRIIK

Õigusriik tugineb demokraatia ja vabaduse ja õigluse põhiväärtustele. Islami pealetungiga seoses tuleb taaskehtestada surmanuhtlus terroristlike kuritegude ja teiste Jihadist lähtuvate kuritegude organiseerijatele ja toimepanejatele. Naiste ja laste ahistajatele määratakse kõige karmimad karistused. Eesti peab säilima puhta riigina kus tulevikus on põliseurooplastel võimalus tunda ennast turvaliselt, rajada siin ettevõtteid ja luua perekonda.

Eesti õiguspoliitika peab olema inimkeskne ja õigusabi peavad saama ka vähekindlustatud inimesed. Menetlustähtajad peavad olema mõistlikud. Peame ülioluliseks mõttetute seaduste likvideerimist ja bürokraatia ohjamist.

VÄIKE RIIK, LIHTNE JUHTIMINE

Riigi juhtimises lähtume sellest, et riik on inimese jaoks, mitte vastupidi. Eesti riigiaparaat peab olema väike, moodne ja odav. Riik peab tagama inimestele tegelikult vajaminevad riigitöötajad; hariduse-,  meditsiini-, pääste-, sise- ja välisjulgeolekuga seotud kulusid kärpida ei või – häid töötajaid tuleb tunnustada ning pakkuda neile motiveerivat tasu ja töökeskkonda. Julgeoleku, kaitse- ja päästeteenistuste töötajate eripension peab säilima.

Ministeeriumide ja seal töötavate ametnike arv on praegu meie väikese riigi jaoks liiga suur. Valitsuskulud moodustavad 38% SKP- st. Valitsussektori kulusid tuleb kärpida. Omavalitsused peavad olema sellised, mis suudavad tagada inimeste eluks vajalikud teenused.  Pooldame 15 pluss põhimõtet omavalitsuste ümberkorraldamisel. Maavalitsused tuleb kaotada.(Demokraatia all) Külavanemad ausse.

Valimisõigus on täisealistel.

RIIGIKOGU

Riigikogu valimised toimuvad vastavalt põhiseadusele kindlal päeval ja ainult valimisjaoskondades. Välismaal elavad Eesti kodanikud saavad hääletada saatkondades või kirja teel.

Toetame Riigikogu liikmete arvu vähendamist 71 inimeseni. Riigikogu komisjonide istungid peavad olema läbipaistvad ja kaasama huvigruppe ning organisatsioone, kelle tegevust puudutavad eelnõud või arutelud on päevakorras.

Riigikogus paremate käitumistavade juurutamiseks toetame eetikakoodeksi vastuvõtmist.

PRESIDENT

Presidendi institutsiooni vajalikkuse üle tuleb korraldada rahvahääletus. Kui rahvas soovib presidendi institutsiooni säilimist, siis nõuame presidendi otsevalimisi. Presidendikandidaate peavad saama esitada lisaks Riigikogus esindatud erakondadele ja ka teised erakonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid.

RAHVAHÄÄLETUS

Rahvahääletuse vorm otsedemokraatia vahendina tuleb Eestis võtta reaalselt kasutusele. Eesti kodanikkond peab omama õigust otsustada riigi jaoks olulisi küsimusi. Poliitilistest tagatubadest tuleb olemuslikult oluliste otsuste tegemine anda rahvale kui kõrgeima võimu kandjale.

EESTI PIIR KAITSE ALLA

Taastame sõjaväelise piirivalve ja tagame mehitatud valve kogu piiri ulatuses. Säilitame viisavaba liikumise Schengeni ruumis, aga taastame piiridel piirikontrolli.

RIIGIKAITSE

Rahva kaitsetahe ja vajalikud oskused peavad arenema maast madalast. Kodutütarde ja Noorkotkaste populaarsus peab kasvama laste ja noorte seas. Naiste teadlikkust ja rolli riigikaitses tuleb tõsta nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu ridades. Tsiviilkaitse õpe  tuleb sisse seada kõikjal, alates haridusasutusest lõpetades riigi- ja eraettevõtlusega.

NATO kohalolek Balti riikides on vajalik jõudude tasakaalu hoidmiseks Ida ja Lääne vahel. NATO liikmena tuleb meil kanda ühist vastutust nii materiaalselt kui ka inimjõuga.
RIIGIPANK JA EESTI KROON TAGASI

Pooldame Eesti lahkumist Euroopa Rahaliidust. Eesti kroon tuleb taastada. Asutame Riigipanga, kus hoitakse riigi- ja omavalitsuste raha.  Lõpetame välismaiste ettevõtete ja pankade poolt Eestist raha väljaviimise. Rahvas tuleb vabastada kodulaenu orjusest, selleks on “võtmed-tagasi” süsteem.
MAJANDUS 

RÜE eesmärgiks on taastada ettevõtjasõbralik, bürokraatiavaba ja kõrgepalgalisi töökohti soosiv majanduskeskkond.

Toetame ausat konkurentsi ja monopolide piiramist. Muudame seadusi nii, et siin tegutsevad ja Eesti residendist töötajaid omavad välismaised ettevõtted ja pangad maksaksid makse Eestis. Maksupettuste ja korruptsiooni vähendamiseks parandame ettevõtluskeskkonda.

Riigi roll majanduses on pakkuda stabiilset õiguspoliitilist keskkonda, mis võimaldab ettevõtjal tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlust ja tööjõuturgu reguleeriv seadusandlus peab olema paindlik, see ei tohi ettevõtjat koormata ebamõistlike kohustuste ning halduspiirangutega.

Majanduskasvu eelduseks peame investeeringuid teadusarendusse ja innovatsiooni. Tihe koostöö haridusasutuste ja ettevõtjate vahel peab olema järjepidev. Start–up ettevõttete järelkasvu kindlustamiseks tuleb teha pidevalt tööd noorte hulgas. Õpilasettevõtteid ja noorte töötamist tuleb igati soosida.

Majanduse elavdamiseks tuleb võtta riigilaenu, et teha olulisi investeeringuid, sealhulgas kasutada Euroopa Keskpanga igakuist emissooni infrastruktuuri arendamiseks ja investeeringuteks innovatsiooni. Samuti peame õigeks tõsta pensionid kahekordseks Euroopa emissiooni abil. Selle kaudu saame elavdada majndust ning anname võimaluse eakatele tunda end võrdväärsetena teiste eakaaslaste hulgas Euroopas.

Riigihangete korraldamine ja läbiviimine peab olema avatum ja tagama parema juurdepääsu väike – ja keskmise suurusega ettevõtetele. Optsioonide kasutamist tuleb soosida. Ettevõtlust motiveerivate  osalusoptsioonide ja teiste sarnaste vahendite kasutamist tuleb lihtsustada.

Töötule tuleb jätta abiraha alles, kui ta mõneks päevaks talunikule hooaja tööle appi läheb. Samuti ei ole mõistlik hooaja abitöölisi maksuametis esimesest päevast registreerida, vaid nende kohta saab talunik pidada eraldi arvestust.
TÖÖJÕUKULUD ALLA

Rahvas saab saab jõukaks siis,  kui riik loob ettevõtlikele inimestele soodsad tingimused. Väikeettevõtlus on see, mis annab inimestele tööd ja paneb majanduse kasvama.  Meie ettepanek on see, et väikeettevõtja maksab korra aastas tegevusmaksu, mis võimaldab tal ülejäänud aja keskenduda oma äri juhtimisele ja arendamisele. Tühistame kõik ettevõtlust piiravad õigusaktid. Kaotame erisoodustusmaksu.

Sotsiaalmaksusüsteem tuleb muuta paindlikuks.

Igakuiselt maksab ettevõtja sotsiaalmaksu täis tööajaga töötaja  miinimumpalgalt, millest luuakse tervisekindlustuse ja pensioni solidaarsusfond. Töötaja maksab ise iga kuu kindla protsendi oma palgast  riiklikkusse sotsiaalkindlustusfondi, kus igal  inimesel on oma isiklik konto, mida ta oma äranägemisel saab kasutada meditsiiniteenuste saamiseks, sealhulgas hambaraviks. Seda kontot saab pärandada.

Korrigeerida tuleb sotsiaalmaksu miinummäära, mis takistab osalise tööajaga töötamist. Samuti tuleb kehtestada maksiumummäär.

Alaealiste töötamist tuleb soosida ja selleks teha seadusandluses vajalikud muudatused.

Ajutise elamisloaga ja tähtajaliselt Eestis töötavad välismaalased tuleb vabastada sotsiaalmaksu tasumisest.

Alandada tuleb töötuskindlustuse määra. Miinimumpalk on tulumaksuvaba.

Tööandja pensioni süsteemi juurutamine peab kujunema tulevikus pensionisaajatele üheks lahenduseks.

TURISM

Turismi edendamine tuleb korralda läbi ettevõtjasõbraliku maksupoliitika. Kolm tuba tuleb anda maksuvabaks igas majutusasutuses. Sellega võimaldame areneda kodumajutust pakkuvatel väikeettevõtetel.

Eesti geograafilist eripära arvestades peame majanduslikult õigeks Venemaaga 72 tunnise viisavaba turismi sisseviimiseks piiriäärsetel aladel.

MAAELU

Islami pealetungi tõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata maapiirkondades elamise väärtustamisele. Just maal säilib rahvuskultuur, kus elab põlisrahvas. Maale tuleb rajada kaasaegsed kommunikatsioonid ning tagada arstiabi, politsei ja päästetöötajate kohalolek. Ettevõtluse toetamine maapiirkondades läbi maksupoliitika on elu säilimiseks võtmeküsimus, samuti koolivõrgu olemasolu.

Eestimaise toodangu eelistamine annab võimaluse põllumajanduse säilimiseks. Eestimaise mahetoodangu  tootjatel peavad olema eelised oma ettevõtte asutamiseks, arendamiseks ja toodete müügiks. Keskkonnanõuded põllumajanduses ei tohi tootmise hinda tõsta ega olla karmimad kui teistes Euroopa riikides.

Kuni Eesti on EL liige, peame tagama top-up-i, et põllumajanduses tegutsevad ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelised.

Maal elavatel füüsilised isikud ja töötavad ettevõtettd võivad kasutada niinikmetaud sinist kütust.

Hooajatööliste töölevõtmist põllumajandussektoris tuleb lihtsustada.

Põllumeeste koostööd teadusasutustega tuleb toetada ja soosida. Samuti koostööd põllumajandussaaduste tootjate, töötlejate ning turustajate vahel.

Põllumajandussektoris tegutsevate ettevõtete aruandlust tuleb lihtsusada ja bürokraatiat vähendada.

TRANSPORT
RÜE ei toeta Rail Baltica ehitamist. Selle asemel tuleb välja ehitada neljarealine Via Baltica, millest saavad kasu kõik selle äärde jäävad piirkonnad. Teised olulised riikliku tähtsusega maanteed tuleb samuti ehitada jõudumööda neljarealisteks.

Peame vajalikuks veokimaksu kehtestamist rahvusvahelistele transiitveokitele, mille toel hoitakse korras olulisi rahvusvahelisi transiiditeid.

Kehtestame turistidele ühekordse automaksu , mis kehtib ühe aasta.

Eesti on mereriik. Eesti laevad tuleb tuua tagasi Eesti lipu alla ja seada soodsad tingimused ka teiste laevade meie lipu alla toomiseks. Peame oluliseks väikesadamate jätkuvat arendamist ja renoveerimist.

Toetame rongiliikluse kaasajastamist Peterburgi ja Moskva suunal.

Tallinna lennujaamale tuleb leida lisafunktsioonid lisaks reisilendude teenindamisele.
KESKKOND JA MAAVARAD

Eesti puutumata loodusel on hindamatu väärtus. Inimeste teadlik ja loodussõbralik suhtumine on sama oluline kui looduskaitsealade olemasolu.  Eesti vajab oma keskkonnapoliitikat, mis välistab a ülereguleerimise ja  -maksustamise.

Euroopa keskkonnapoliitka põhjendamatu keskendumine kliimamuutustele ja seotus energiaäriga on jätnud tahaplaanile eestimaalaste tegeliku elukeskkonna mured. Väärtustame puhtaid tehnoloogiaid, raiskamise ärahoidmist ning toodetu võimalikult pikaajalist kasutamist ja taaskasutamist.

Inimtegevuse mõju kliimamuutustele on tühine, kuid Euroopa Liidu kliimapoliitikast tulenevad meetmed on ebaproportsionaalselt koormavad. Süsinikdioksiid ei ole saasteaine.

  • Energiaturu moonutamine süsinikdioksiidipõhiste toetuste ja maksudega ei ole õigustatud. Energia maksustamine pärsib konkurentsivõimet ja majanduskasvu, inimeste heaolu ja turvatunnet ning soodustab ääremaastumist.
  • Ei ole õigustatud energiakultuuride kasvatamine toidu tootmiseks kõlblikel põllumaadel, samuti nende alade katmine päikesepaneelidega. Põldude mittesihipärane kasutamine tõstab toiduainete hindu, põhjustades nälga ja vaesust. Toidu või loomasööda põletamine taastuvenergia tootmiseks on ebaeetiline.
  • Puidu põletamine energia tootmiseks peab olema mõistlik ja hõlmama ennekõike raiejäätmeid. Inimtegevusest puutumata ja seega tööstuslikus mõttes väheväärtusliku puiduga metsad on elupaigana olulised liigilise mitmekesisuse säilitamisel.
  • Ei ole õigustaud turbarabade sulgemine sealt lenduva süsinikdioksiidi tõttu. Turba tootmine ja eksport aitab luua töökohti ning kindlustab Eesti energeetilist sõltumatust.

Oluliste keskkonna- ja kliimaandmete võltsimine, andmetega manipuleerimine majandusliku või poliitilise kasu saamise eesmärgil peab olema karistatav.

Peame oluliseks Eestit ümbritseva Läänemere ja siseveekogude seisundi kaitsmist ning kalavarude säilitamist toidukõlblikuna. Toetame Läänemere äärsete riikide koostööd aastatel 1945 – 1947 merre uputatud keemiarelvade leidmiseks ja nende kahjutuks tegemisel.

Vähendada tuleb  siseveekogudesse ja merre jõudvate ravimite, pesuainete, väetiste ja taimekaitsemürkide koguseid. Toetame asulate reoveepuhastuse arendamist ja põllumajandusreostuse vähendamist.

Keskkonnareostus on kuritegu. Maaomaniku karistamise asemel on oluline koostöös maaomanikuga tegeliku reostaja väljaselgitamine ja karistamine.  Me ei toeta igameheõigust võõrale kinnisasjale.

Peame oluliseks parkide ja haljasalade loomist ning säilitamist linnaruumis. Toetame liiklusmüra vähendamist elamute läheduses ja transiitliikluse ümbersuunamist. Lisaks tolmu peenosakestele on vaja vähendada ka nähtavat tolmu linnaõhus. Suuname tähelepanu ka valgussaastele.

Eestis asuvad Euroopa unikaalsed maavarad, sealhulgas põlevkivi ja fosforiit. Riik peab korraldama maavarade uurimist ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamist nende võimalikuks ja heaperemehelikuks kasutamiseks. Tuleb läbi viia süvapuurimisi vähem uuritud kihtidest veel avastamata maavarade, sealhulgas metallimaakide uurimiseks. Üleriigilise tähtsusega maavarad kuuluvad Eesti rahvale, nende kaevandamisõigus peab jääma riigi enamusosalusega ettevõtetele. Põhjaveekihtide kaitsmiseks peab jätkuma vanade puuraukude sulgemine.

Riik peab pakkuma pikaajalise nägemuse keskkonnakaitse nõuete- ja tasude kohta olemasolevaid maavarasid kaevandavate ja töötlevate ettevõtete jaoks.

ENERGEETIKA

Eesti energiapoliitika peab lähtuma Eesti inimeste huvidest. Energiapoliitika ülesanne on tagada energiajulgeolek ja vajadusel –sõltumatus. Riik ei tohi rahvusvaheliste lepetega võtta põhjendamatuid kohustusi, mis raskendaks nende eesmärkide saavutamist. Majanduskasvu tagamiseks ning elatustaseme säilitamiseks on möödapääsmatult vajalik kindlustada energia soodne hind ja kättesaadavus. Energiamaksude vähendamisega väheneb ettevõtete maksukoormus ja seeläbi tootmise maksustamine, mis parandab konkurentsivõimet. Kõrged mootorikütuste maksud pidurdavad majandustegevust maapiirkondades ning vähendavad riigi ja omavalitsuste võimekust olulisi teenuseid pakkuda. Puudulikud transpordivõimalused on paljude regionaalprobleemide allikaks. Kõrge toasooja hind vähendab inimeste turvatunnet ja süvendab sotsiaalset ebavõrdsust.

Elektrienergia lõpphind peab vähenema. Kaotame elektriaktsiisi.

Kaugema eesmärgina peab põlevkivi osatähtsus elektrienergia tootmisel vähenema. Siiski ei tohi alternatiivid põhjustada energia kallinemist ega varustuskindluse vähenemist.

Tuuleenergeetika kui suurima taastuvenergeetika osa probleemiks on võimsuste suur kõikumine ja tootmise juhuslik iseloom. Taastuvenergia osakaalu edasiseks suurendamiseks ja kõikuvate võimsuste kompenseerimiseks vajame tootmisvõimsusi, mida saab kiiresti käivitada. Toetusi tuleb vähendada ja siduda need reaalajas börsihinnaga, et muuta tootmine kasulikumaks just tipptarbimise ajal. Luua tuleb seadusandlik alus energiasalvestamise kui uue innovaatilise ettevõtlusvormi tekkeks. Lihtsustame väike- ja mikrotootjate ühinemist võrguga.

Toetame elektri ja soojuse koostootmist asulate läheduses.

Eesti elektrivõrgu liitmisel Kesk-Euroopa sagedusalaga tuleb säilitada ühendused Loode-Venemaaga inverterjaamade abil ning jätkata riikidevahelist energiaalast koostööd kõikide naaberriikidega.

Piirame uute õhuliinide ehitamist. Õhuliinide asendamine maakaablitega peab kulgema senisest kiiremas tempos. Kõikidel Eesti kodudel peab olema võimalik liitumine elektrivõrguga.

Mootorikütuste maksude vähendamine elavdab majandust. Soodsam transport suurendab tööhõivet, vähendab väljarännet ja linnastumist ning võimalikuks saab ettevõtluse arenemine suurtest keskustest kaugemal.

Ei saa lubada kohalike kütusemüüjate asetamist ebavõrdsesse olukorda ega kütusemüügi ülekandumist naaberriikidesse.

Tuleb üle vaadata kütuseturul kehtiv kautsjonisüsteem, mis on oluliseks takistuseks alustavatele ettevõtetele ning ei ole seetõttu kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.

Eesti vajab oma vedelkütuste rafineerimistehast.

Biokütuste kasutamine peab olema vabatahtlik. Olemasolev kütuste sortiment tanklates peab säilima.

Nafta hinnast sõltumata tuleb jätkata põlevkiviõli tehnoloogiate täiustamist.

Vähendame viimastel aastatel oluliselt tõusnud gaasiaktsiisi

TERVIS

RÜE missiooniks on viia läbi tervishoiureform.  Loome tingimused tervise erakindlustuse arengule, mille tulemuseks on personaalsed tervisekontod. Optimeerime tervishoius ülisuured juhtimiskulud. Haigekassa süsteem vajab põhjalikku reformi, mille eesmärgiks on seni bürokraatiale kuluva raha suunamine meditsiiniteenuste osutamisesse. Riigieelarvest tuleb tervishoiule eraldada kindel protsent . Lõpetada tuleb tervishoiu detsentraliseerimise, see on vajalik ka julgeoleku tagamiseks.

Tervishoiupoliitikas peab haiguste ennetustööl olema keskne roll. Samuti tuleb süsteemselt jälgida operatsiooni läni teinud patsiente hilisemate tervisekahjustuste ärahoidmiseks.

Haigushüvitisi tuleb maksta töötuskindluse kaudu alates esimeset haiguse päevast. Järk- järgult tuleb vähendada patsientide omaosalust teenuste ja ravimite eest tasumisel.

.

Arstiabi peab olema inimesele kättesaadav ilma kuudepikkuste järjekordadeta.

Viimaste kursuste arstiteaduse üliõpilastel tuleb võimaldada töötada õppetööst vabal ajal abiarstina. Nad juba töötavad

Tervistkahjustavaid tooteid tarbivad inimesed peavad  makse maksma läbi tubaka, alkoholi, magusa ning kahjulike rasvade aktsiisi.

Rasedatele alates 3 kuust tasuta hambaravi.

Esmaabi hammaste probleemi korral  on üldkehtiva visiiditasu põhine.

 

ALG JA KESKHARIDUS

Lasteasutuste ja koolide õppeprogrammid peavad muutuma selliseks, mis innustab lapsi ja noori mõtlema, ise lahendusi pakkuma ja idealiseerima ettevõtlikkust.

Eesti haridus peab olema orienteeritud reaal- ja loodusainete, inseneri – ja tehnilistele aladele.

Juba alg- ja põhikoolides tuleb tagada arvuti – ja programmeerimisõpe ning jätkata seda gümnaasiumi lõpetamiseni.

Gümnaasiumi lõpetajal peab olema võimalus omandada B – kategooria autojuhiload õppeprogrammi osana. Lasteaiad ja koolid peavad olema riigieelarvest finantseeritud. Riiklike haridusasutuste juures toimivas huviala – või sporditegevuses osalemine peab olema tasuta vähemalt ühel alal.  Õppekeel riigieelarvest finantseeritud lasteaedades ja koolides on eesti keel.
Erivajadustega õpilased peavad saama neile jõukohase hariduse.
Põhikoolis peab koolivorm olema kohustuslik.
TEADUS JA KÕRGHARIDUS

Investeeringud haridusse ja teadusesse on Eesti edu eeldus ja alus.

Riigil peab olema õigus korrigeerida kõrgkoolide õppekavasid, et hoida ära noorte õppimist erialadel, millel järgi puudub reaalne vajadus. Dubleerivad erialad kõrgkoolide vahel tuleb kaotada.

Kõrgharidus peab olema tasuline. Vajadusel garanteerib riik

õppelaenu. Kui kõrghariduse saanud inimene jääb tööle Eestisse vähemalt viieks aastaks, siis on tal õigus õppelaenu kustutamisele.

Kõrgkoolid peavad lõpetama rahateenimise massilise välistudengite sissetoomise pealt. Eelistada tuleb kõrghariduse andmist Eesti ja teiste Euroopa riikide põliselanikele.

Eesti teadusarendus peab olema suunatud riigi jaoks oluliste probleemide lahendamisele. Sellel peab olema praktiline väärtus majanduskasvu loomiseks.

KULTUUR

Islami pealtung ning Euroopa Liidu muutumine kiiresti multikultuurseks seab eesti  keele, kultuuri ja traditsioonide säilimise ohtu. Rahvusriikide kultuur ja elustiil peavad jääma prioriteetseks. Kui välismaalased soovivad Eestimaal elada,  peavad nad austama ja omaks võtma kohaliku elustiili ja seadused.

Islami taustaga Eestisse sisserändajad peavad lähtuma siinsest elukorraldusest ja kultuurikeskkonnast.

Koraan ja selle ükskõik mis vormis avalik järgimine Eestimaa territooriumil on keelatud ja rangelt karistatav.

Eestis seni elavad rahvusvähemused ja nende kultuuriseltsid vajavad rohkem positiivset tähelepanu ja toetust.

Lastele ja kooliealistele noortele peab vähemalt korra õppeaasta jooksul võimaldama tasuta osa saamist kultuuriüritustest.
VÄLISPOLIITIKA JA JULGEOLEK

Eesti välispoliitiline suund Euroopas peab hargnema Berliini Brüsseli liinilt Balti mere – Musta mere liiniks. Peame oluliseks arendada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid suhteid Kesk- ja Ida- Euroopa riikidega. Regulaarselt peavad toimuma kohtumised peaministrite tasandil, et kaitsta rahvusriike Brüsseli diktaadi eest. Parandada tuleb transpordiühendusi nende riikidega.

Venemaa naabrus on Eestile väljakutseks. Taastada tuleb valitsustevaheline koostöökomisjon. Eesti ja Venemaa piiriäärsetel aladel tuleb arendada tihedat koostööd nii majanduse, kultuuri, turismi jm valdkondades.

Koostöö Läänemere riikidega ja Põhjalaga kõikides eluvaldkondades on Eesti jaoks olemuslikult tähtis.
Julgeoleku kindlustamiseks tuleb Eestil  panustada rahvusvahelisse julgeolekualasesse koostöösse läbi rahvusvaheliste organisatsioonide.

Arenguabi peab Eesti andma vaid lähinaabritele, eesmärgiga toetada nende arengut ja kindlustada seeläbi julgeolekut.

Tähtsustame välismajandus – ja väliskaubaduspoliitikat, et tagada Eesti ettevõtjatele sissepääs välisturgudele, sealhulgas põllumajandusettevõtejatele.